Eesti salvestamisseadused: nõusolek, karistusseadustik ja GDPR (2026)

Eestis võib vestluses osaleja seda salvestada teisi pooli sellest teavitamata, sest karistusseadustiku §156 käsitleb kolmandate isikute poolt toime pandud pealtkuulamist, mitte osaleja enda tehtud salvestust. Iga salvestis, mis sisaldab isikuandmeid, peab siiski vastama GDPR õiguslikule alusele isikuandmete kaitse seaduse (2018) tähenduses.

Ülevaade Eesti salvestamisseadustest

Eesti on üks maailma digitaalselt arenenumaid riike. E-residentsuse programm, üldine digitaalse identiteedi süsteem ja paberivaba riigivalitsemine on toonud riigile hüüdnime "e-Eesti". See digitaalselt esikohale seatud kultuur kajastub otseselt ka selles, kuidas riik käsitleb eraelu puutumatust, andmekaitset ja salvestamist käsitlevaid õigusakte.

Kohaldamisala: Käesolev artikkel käsitleb eravestluste, telefonikõnede, vahetute vestluste ja videovalve salvestamist reguleerivat õigust Eesti siseriikliku õiguse ja kohaldatavate EL-i õigusaktide alusel. Artikkel käsitleb Eesti Vabariigi põhiseadust, karistusseadustikku, isikuandmete kaitse seadust, elektroonilise side seadust, julgeolekuasutuste seadust (mis reguleerib riigi salajast jälitustegevust) ning Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR). Artikkel ei käsitle teiste EL-i liikmesriikide salvestamist puudutavaid õigusakte.

Nende õigusaktide tundmine on oluline nii Eesti residentidele, külastajatele, e-residentidele kui ka Eestis tegutsevatele ettevõtetele, sest rikkumised võivad kaasa tuua kriminaalkaristuse, haldustrahvi või tsiviilvastutuse. Raamistikku on kõige parem mõista kahe eraldiseisva, kuid osaliselt kattuva kihina: karistusõiguslik kiht (karistusseadustik), mis on suunatud eelkõige kolmandate isikute pealtkuulamisele, ning andmekaitsealane kiht (GDPR ja isikuandmete kaitse seadus), mis reguleerib kõiki isikuandmeid sisaldavaid salvestisi olenemata sellest, kuidas need on tehtud.

Sidevahendite privaatsuse põhiseaduslik kaitse

Eesti salvestamisõiguse aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu 1992. aastal ja mida on viimati muudetud 2015. aastal.

§43: Sõnumisaladus

Eesti põhiseaduse §43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. See kaitse laieneb kõikidele suhtlusvormidele, olgu tegemist tavapärase kirjavahetuse või kaasaegsete digitaalsete kanalitega.

Põhiseaduse tekst sätestab: "Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandid võib kohtu loal teha seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks."

See tähendab, et õiguskaitseorganid ei tohi sidet pealt kuulata ega salvestada ilma kohtu loata.

§26: Eraelu kaitse

Eesti Riigikohus on leidnud, et eravestlused, mida ei peeta avalike sideteenuste vahendusel (näiteks vahetu suuline vestlus), on kaitstud põhiseaduse §26 alusel, mis tagab õiguse era ja perekonnaelu puutumatusele. See eristus on oluline: telefoni ja elektroonilised sõnumid kuuluvad §43 kohaldamisalasse, samas kui vahetud vestlused on kaitstud §26 alusel.

§44: Teabele juurdepääs

§44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet. Koos §-dega 26 ja 43 aitab see säte määratleda piiri kaitstud eravestluste ja vabalt kättesaadava ning salvestatava avaliku teabe vahel. §44 on põhiseaduslik alus, millele kohtud on tuginenud, tunnustades õigust salvestada politseiametnikke ja teisi avaliku võimu esindajaid nende ametiülesannete täitmisel avalikus ruumis.

Kas Eestis on lubatud vestlusi salvestada?

Eestis ei ole ühtainust seadust, mis sõnaselgelt sätestaks, kas eravestluse salvestamiseks on vaja ühe või kõigi osaliste nõusolekut. Õiguslik raamistik toimib kahe eraldiseisva kihina, mida tuleb analüüsida eraldi.

Esimene kiht: karistusõigus (karistusseadustiku §156)

Karistusseadustiku §156 kriminaliseerib kirjavahetuse teel või muul sidevahendil edastatava sõnumi saladuse rikkumise. Säte on suunatud isikutele, kes ei ole sõnumivahetuse pooled: see kohaldub isikule, kes kuulab pealt, pääseb ligi või avalikustab sõnumi, millele tal ei olnud õiguspärast juurdepääsu.

Vestluses osalejal on juba täielik juurdepääs vestluse sisule. Selle salvestamine ei kujuta endast §156 tähenduses "pealtkuulamist" ega "saladuse rikkumist". Eesti karistusõiguse kohaselt ei ole osaleja tehtud salvestus kuritegu.

See loob karistusõiguse tasandil de facto ühepoolse nõusoleku olukorra: üks vestluse pooltest võib vestlust salvestada ilma teisi pooli sellest teavitamata ning see tegu iseenesest ei riku karistusseadustikku.

Teine kiht: andmekaitseõigus (GDPR ja isikuandmete kaitse seadus)

Vestluse salvestamine kujutab endast GDPR tähenduses isikuandmete töötlemist alati, kui see sisaldab isiku häält, kujutist või muud tuvastamist võimaldavat teavet. Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 kohaldub Eestis vahetult kohaldatava EL-i õigusena. Isikuandmete kaitse seadus (2018) rakendab GDPR-i siseriiklikul tasandil.

GDPR artikli 6 lõike 1 kohaselt peab iga salvestus tuginema ühele järgnevatest õiguslikest alustest:

• Andmesubjekti nõusolek (artikli 6 lõike 1 punkt a): vabatahtlikult antud, konkreetne, informeeritud ja ühemõtteline
• Vastutava töötleja õigustatud huvi (artikli 6 lõike 1 punkt f): eeldusel, et andmesubjekti põhiõigused ei kaalu seda huvi üles
• Lepingu täitmine (artikli 6 lõike 1 punkt b): kui salvestamine on vajalik lepinguliste kohustuste täitmiseks
• Juriidiline kohustus (artikli 6 lõike 1 punkt c): kui salvestamine on seadusega nõutud

Vestluse salvestamine pelgalt uudishimust, teise poole hilisemaks häbistamiseks või spekulatiivseks tulevaseks kasutamiseks ei vasta ühelegi neist alustest. Eraisiku salvestamise kõige levinum õiguslik alus on õigustatud huvi, täpsemalt oma õiguste kaitsmine (näiteks ähvarduste, lepinguvaidluste või töökohal toimuva ahistamise dokumenteerimine). See alus eeldab tõelist huvi, vajalikkuse hindamist ning tasakaalustamist teise poole eraelu puutumatuse õigusega.

Vestlused, milles te ise ei osale

Teiste inimeste vahelise vestluse salvestamine või pealtkuulamine ilma nende teadmise või nõusolekuta rikub karistusseadustiku §156 ja on kuritegu. Põhiseaduse §-de 26 ja 43 kaitse tugevdab seda keeldu. Selliselt saadud salvestised on tehtud ka ilma igasuguse GDPR õigusliku aluseta ning kujutavad endast õigusvastast andmetöötlust.

Telefonikõnede salvestamist reguleerivad õigusaktid Eestis

Eestis liigituvad telefonikõned "üldkasutatava teel" edastatavaks sideks ning on täielikult kaitstud põhiseaduse §43 alusel.

Isiklikud telefonikõned

Kui olete telefonikõne pool, võite selle salvestada õiguspärastel eesmärkidel, näiteks isikliku ülestähenduse tegemiseks või oma õiguste kaitsmiseks. Karistusõiguse kohaselt ei ole vaja teist poolt sellest teavitada. Küll aga kohalduvad GDPR andmetöötluse nõuded. Kui kavatsete salvestist jagada, avaldada või kasutada viisil, mis mõjutab teist isikut, peab teil olema õiguslik alus ning see tuleks dokumenteerida.

Äri ja kaubanduslikud kõned

Ettevõtted, kes salvestavad telefonikõnesid (klienditeeninduskeskused, finantsasutused, tervishoiuteenuse osutajad), peavad täitma GDPR ja isikuandmete kaitse seaduse rangemaid nõudeid. Kohustuste hulka kuuluvad:

• Selge teate andmine kõne salvestamise kohta enne salvestamise algust
• Salvestamise eesmärgi ja õigusliku aluse märkimine (reguleeritud sektorites tavaliselt juriidiline kohustus, teistel juhtudel õigustatud huvi)
• Salvestise säilitamine ainult nii kaua, kui see on märgitud eesmärgi täitmiseks vajalik
• Salvestiste kaitsmine asjakohaste tehniliste turvameetmetega

Elektroonilise side seadus reguleerib täiendavalt seda, kuidas sideettevõtjad andmeid käitlevad ja jälitusasutustega koostööd teevad. Sideettevõtjad peavad võimaldama jälitusasutustele juurdepääsu sidevõrkudele, kui see on kriminaalmenetluse seadustiku alusel kohtu määrusega lubatud.

Karistusseadustikus ette nähtud kriminaalkaristused

Eesti karistusseadustik sisaldab mitmeid sätteid, mis on loata salvestamise ja jälitustegevuse puhul asjakohased.

§156: Sõnumisaladuse rikkumine

See on peamine karistusõiguslik säte, mis käsitleb eravestluste loata pealtkuulamist või neile juurdepääsu.

§156 lõige 1: Kirjavahetuse teel või muul sidevahendil edastatava sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega.

§156 lõige 2: Sama teo eest, kui selle on toime pannud isik, kes sai sõnumile juurdepääsu oma ametiülesannete tõttu, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§156 lõikes 2 sätestatud raskem karistus kohaldub töötajatele, kellel on ameti tõttu õiguspärane juurdepääs sidetaristule: postitöötajad, sideettevõtete töötajad, IT-administraatorid ja teised sarnastel ametikohtadel olevad isikud. Sellisel ametikohal olev isik, kes kasutab seda juurdepääsu eravestluste lugemiseks, salvestamiseks või avalikustamiseks, riskib vangistusega.

§157 ja §157-1: Isikuandmete privaatsuse rikkumine

Karistusseadustiku kehtiv terviktekst jaotab andmekaitsealased süüteod §-de 157, 157-1 ja 157-2 vahel:

§157: Kutsetegevuse käigus teatavaks saanud isikuandmete ebaseaduslik avalikustamine isiku poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus neid mitte avalikustada.

§157-1: Tundlike isikuandmete (terviseandmed, poliitilised vaated, biomeetrilised andmed) või kuritegudega seotud andmete ebaseaduslik avalikustamine, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil või põhjustab olulist kahju, on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§157-2: Teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

§137: Loata jälitustegevus

Jälitustegevuse teostamine ilma nõuetekohase loata on kuritegu. Jälitustegevust võivad läbi viia üksnes selleks määratud õiguskaitse ja julgeolekuasutused, seda ka üksnes kohtu loal ja kriminaalmenetluse seadustikus (31. peatükk) loetletud konkreetsete kuritegude korral.

2023. aasta karistusmäära ülempiiri muudatus

1. novembril 2023 muutis Eesti karistusseadustikku, et võimaldada isikuandmete kaitse seaduse alusel suuremaid haldustrahve. Isikuandmete kaitse seaduse maksimaalne haldustrahv tõsteti 400 000 eurolt 20 000 000 eurole või kuni 4%-le ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem, viies selle täielikult kooskõlla GDPR artikli 83 ülemmääradega. See muudatus suurendas märkimisväärselt AKI täitevvõimu.

GDPR ja isikuandmete kaitse seadus

EL-i liikmesriigina rakendab Eesti isikuandmete kaitse üldmäärust täies ulatuses. Isikuandmete kaitse seadus, mis kehtib alates 15. jaanuarist 2019, annab GDPR-i rakendamiseks siseriikliku raamistiku.

Salvestamise õiguslikud alused

Iga isikuandmeid sisaldav salvestis kujutab endast GDPR tähenduses andmetöötlust. Salvestaja peab tuginema ühele artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguslikest alustest. Enamiku eraisikute tehtud salvestiste puhul on kohaldatavad järgmised alused:

• Õigustatud huvi (artikli 6 lõike 1 punkt f): Õigusvaidluse dokumenteerimine, isikliku kaitse eesmärgil salvestamine või äritehingute ülestähendamine, kui lepingulist alust või nõusolekut ei ole. Salvestaja peab läbi viima huvide kaalumise.
• Juriidiline kohustus (artikli 6 lõike 1 punkt c): Finantsasutustel, tervishoiuteenuse osutajatel ja teistel reguleeritud üksustel võib olla seadusest tulenev kohustus salvestada teatud tehinguid või vestlusi.
• Nõusolek (artikli 6 lõike 1 punkt a): Täielikult kehtiv, kui see on antud tõeliselt vabatahtlikult, kuid seda ei saa kasutada, kui esineb võimu tasakaalustamatus (näiteks tööandja ja töötaja suhtes).

Heli ja pildisalvestised avalikes kohtades

Isikuandmete kaitse seaduse §11 käsitleb otseselt salvestamist avalikes kohtades. Seaduse tekst sätestab: "Avalikus kohas edaspidiseks avalikustamiseks mõeldud heli või pildimaterjali salvestamisel asendatakse andmesubjekti nõusolek kohustusega teavitada andmesubjekti sellisel viisil, mis võimaldab isikul mõista heli või pildimaterjali salvestamise fakti ja annab isikule võimaluse enda salvestamist takistada, kui ta seda soovib."

Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, kus avalikustamiseks salvestamist võib mõistlikult eeldada. Avalikul meeleavaldusel, kontserdil, spordivõistlusel või ametlikul avalikul tseremoonial toimuv salvestamine ei nõua üldjuhul isiklikku teavitamist.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI)

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on Eesti riiklik järelevalveasutus GDPR artikli 51 tähenduses. AKI-l on õigus:

• Uurida kaebusi ebaseadusliku salvestamise ja andmetöötluse kohta
• Anda siduvaid ettekirjutusi töötlemistoimingute lõpetamiseks
• Määrata haldustrahve kuni 20 miljonit eurot või 4% ülemaailmsest aastakäibest
• Teostada auditeid ja kontrolle

Olulisemad AKI täitevmeetmed:

Apotheka juhtum näitab, et süsteemne turvalisuse eiramine (mitmeastmelise autentimise puudumine, kaitsmata andmebaasi varukoopiad, tegevuslogide puudumine) toob kaasa tõsised rahalised tagajärjed. Kuigi see juhtum puudutas andmeleket, mitte konkreetselt salvestamist, näitab AKI valmisolek määrata 3 miljoni euro suurune trahv, et järelevalve on aktiivne ja tõsiselt võetav.

Videovalve ja turvakaamerate seadused

Eestis kehtivad konkreetsed reeglid videovalve kohta nii elu kui ka äriruumides.

Eraomand

Eraisikud võivad paigaldada turvakaameraid oma kinnistule. Kaamerad ei tohi jäädvustada avalikke alasid, naaberkinnistuid ega kohti, kus teistel isikutel on mõistlik ootus eraelu puutumatusele väljaspool omaniku kinnistut. AKI nõuab kinnistuomanikelt:

• Nähtavate teavitussiltide paigaldamist, mis annavad teada kaamerate töötamisest
• Salvestamise eesmärgi ja õigusliku aluse dokumenteerimist andmekaitsetingimuste dokumendis
• Säilitusaja piiramist sellega, mis on märgitud eesmärgi täitmiseks rangelt vajalik
• Nõudmisel AKI-le vastavustõendite esitamist

Töökoha videovalve ja helivalve keeld

AKI 2021. aasta tanklaketti puudutav ettekirjutus kujundas kindla seisukoha töökohal toimuva helisalvestuse suhtes: töötajate kombineeritud heli ja videovalve on eeldatavalt põhjendamatu. AKI märkis, et "helivalve saab olla põhjendatud üksnes väga erandlikel asjaoludel" ning et üldjuhul piisab õiguspäraste töökohal jälgimise eesmärkide saavutamiseks pelgalt videovalvest.

Tööandjad, kes soovivad rakendada töötajate mistahes helisalvestust, peavad tõendama erandlikku asjaolu, mida ei ole võimalik saavutada vähem sekkuvate vahenditega. Töötaja nõusolek ei ole töökoha jälgimise puhul kehtiv õiguslik alus, kuna töösuhtes valitseb loomupärane võimude tasakaalustamatus.

Töökoha salvestamist reguleerivad õigusaktid

Eesti käsitlusviis töökoha salvestamise osas peegeldab nii EL-i üleseid GDPR põhimõtteid kui ka AKI kindlaid siseriiklikke suuniseid.

Töötajate tehtud vestluste salvestamine

Töötajad võivad salvestada töökohal vestlusi, milles nad ise osalevad, eriti kui salvestamine teenib nende õiguste kaitsmist, näiteks ahistamise, ohtlike töötingimuste, palga kinnipidamise või lepinguvaidluste dokumenteerimist. See kuulub GDPR artikli 6 lõike 1 punktis f sätestatud õigustatud huvi aluse alla. Töökoha salvestiste levitamine ulatuses, mis ületab õiguskaitseks vajaliku, võib siiski kujutada endast isikuandmete kaitse seaduse rikkumist.

Tööandja poolt töötajate jälgimine

Tööandjad, kes tuginevad töötajate jälgimisel õigustatud huvile või juriidilisele kohustusele, peavad:

• Andma töötajatele enne jälgimise algust selge kirjaliku teate mistahes jälgimise kohta
• Määratlema ette jälgimise eesmärgi ja ulatuse
• Läbi viima andmekaitsealase mõjuhinnangu kõrge riskiga jälgimissüsteemide puhul
• Eelistama pelgalt videovalvet helivalvele; helivalve nõuab erandlikku põhjendust
• Vältima eravestluste jälgimist, kui see ei ole hädavajalik ja proportsionaalne

Kaugtöö leviku ajal on AKI väljendanud erilist muret tehisintellektil põhinevate jälgimisvahendite pärast, mis ei suuda eristada isiklikku ja tööalast tegevust. Ekraanijälgimine, klahvivajutuste logimine, e-kirjade skaneerimine ja GPS-jälgimine peavad kõik vastama samadele proportsionaalsuse nõuetele.

Õiguskaitseasutuste jälitustegevus

Eesti õigus näeb ette struktureeritud raamistiku riigiasutuste õiguspärase jälitustegevuse jaoks.

Kohtu luba

Kõik sidevahendite pealtkuulamist hõlmavad jälitustoimingud nõuavad eelnevat selleks määratud maakohtu kohtuniku luba. Kriminaalmenetluse seadustik (31. peatükk) sätestab, et jälitustoiminguid lubavad kohtunikud on eraldi määratud: kuni kolm Harju Maakohtus, kaks teistes maakohtutes. Need kohtunikud erinevad kohtuasja menetlevast kohtunikust, et tagada sõltumatus.

Jälitustegevust võib lubada üksnes seadustikus loetletud konkreetsete kuritegude puhul. Igas loas tuleb määratleda jälitustegevuse ulatus, kestus ja lubatud meetodid.

Prokuratuuri kohtuasi

Eesti jälitustegevuse raamistikku on olulisel määral kujundanud Euroopa Liidu Kohtu (EK) otsus Prokuratuuri kohtuasjas (C-746/18). EK leidis, et Eesti varasem süsteem, mis võimaldas prokuröridel iseseisvalt lubada juurdepääsu sideandmetele, rikkus EL-i õigust, kuna sellel puudus piisav kohtulik sõltumatus. Pärast seda otsust ei saa prokurörid kriminaalmenetluses nõuda sideettevõtetelt sideandmeid iseseisvalt, ilma nõuetekohase kohtuliku järelevalveta.

See pretsedenti loov otsus tugevdas nõuet, et enne mistahes sideandmetele, sealhulgas metaandmetele, juurdepääsu saamist on vajalik sõltumatu kohtu luba.

Julgeolekuasutused

Kaitsepolitseiamet (KAPO) teostab vastuluuret ja riigi julgeolekuga seotud jälitustegevust eraldi õigusliku aluse alusel. KAPO jälitustegevuse üle teostab järelevalvet Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

Jälitustegevuse seadus ja salajane jälitustegevus

Jälitustegevuse seadus reguleerib õiguskaitse ja julgeolekuasutuste poolt salajaste jälitusmeetodite lubatud kasutamist Eestis. Seadust reformiti märkimisväärselt 2008. aastal ning see on integreeritud kriminaalmenetluse seadustiku kohtuliku järelevalve raamistikku.

Lubatud jälitustegevuse ulatus

Eesti õiguse kohaselt hõlmavad salajased jälitusmeetodid: side jälgimist, füüsilist jälgimist, salaoperatsioone ja tehnilisi jälitusmeetmeid. Kõik need meetodid nõuavad eelnevat kohtu luba, välja arvatud kiireloomulise vajaduse korral, mille puhul tuleb kohtu heakskiitu taotleda viivitamata pärast tegevuse alustamist.

Seadus piirab salajase jälitustegevuse kriminaalmenetluse seadustikus konkreetselt loetletud raskete kuritegude uurimisega. Üldise luureteabe kogumine, millel puudub konkreetne seos kuriteoga, kuulub julgeolekuasutuste seaduse kohaldamisalasse, mis reguleerib KAPO-t ja Välisluureametit.

Kodanikud ja salajane jälitustegevus

Eraisikutel on keelatud tegeleda salajase jälitustegevusega. Salajaseid jälitusmeetodeid võivad kasutada üksnes seadusest tuleneva volitusega asutused. Eraisik, kes paigaldab pealtkuulamisseadmeid teise isiku ruumidesse, kuulab pealt sidevahendeid ilma loata või tegeleb muul viisil loata salajase jälgimisega, paneb toime kuriteo karistusseadustiku §137 (loata jälitustegevus) alusel.

Politseiametnike salvestamine

Eesti õiguse kohaselt on politseiametnike ja teiste avaliku võimu esindajate salvestamine nende ametiülesannete täitmisel avalikus ruumis põhiseaduslikult kaitstud ning sellele ei kohaldu ühtki erilist piirangut.

2025. aasta märtsis otsustas Tallinna Halduskohus, et isikutel on õigus pildistada, helisalvestada ja filmida Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hooneid avalikult ligipääsetavatelt aladelt, mis ei ole PPA kontrolli all. Kohus leidis, et kehtiv Eesti seadusandlus, sealhulgas riigikaitseseadus, politsei ja piirivalve seadus, avaliku teabe seadus ning korrakaitseseadus, ei anna õiguslikku alust sellise salvestamise või pildistamise keelamiseks avalikelt tänavatelt ja ümbritsevatelt aladelt.

Selle õiguse põhiseaduslik alus tuleneb §44-st (õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet) koos põhiseaduse sõnavabadust käsitlevate sätetega. Avalikke ülesandeid avalikus ruumis täitvatel ametnikel ei ole samasugust eraelu puutumatuse ootust kui eraisikutel.

Politseil on korrakaitseseaduse alusel õigus küsitleda isikuid nende salvestustegevuse kohta, et hinnata võimalikke ohte ja teha kindlaks eesmärki. See küsitlemisõigus ei kujuta endast salvestamise keeldu. Isik, kes salvestab politseid avalikult tänavalt, ei ole kohustatud salvestamist lõpetama ega andma oma salvestist politseile üle, kui puudub konkreetne kohtumäärus.

Piilumine ja intiimne salvestamine

Eesti karistusseadustik käsitleb intiimset ja privaatset salvestamist mitme omavahel seotud sätte kaudu.

Karistusseadustiku sätted eraelu puutumatuse ja intiimse jälitustegevuse kohta

Karistusseadustiku eraelu puutumatuse süütegusid käsitlevad sätted (§156 kuni §157-3) hõlmavad kogu eraisikute loata salvestamise ja jälitamise spektrit. Ahistamise ja jälitamise säte (§157-3, "ahistav jälitamine") käsitleb isiku püsivat jälgimist ja jälitamist ilma tema nõusolekuta.

Isiku salvestamine privaatses ruumis ilma tema nõusolekuta (näiteks kaamera peitmine vannituppa, riietusruumi või magamistuppa) rikuks nii põhiseaduse §26-s sätestatud õigust eraelu puutumatusele kui ka karistusseadustiku loata jälitustegevust käsitlevaid sätteid. Isikuandmete kaitse seadus käsitleb selliseid salvestisi tundlike isikuandmete õigusvastase töötlemisena.

EL-i naistevastase vägivalla direktiiv

EL-i naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiiv (2024/1385), mida Eesti peab rakendama, kohustab liikmesriike kriminaliseerima intiimsete kujutiste jagamise ilma nõusolekuta ning info ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise jälitamiseks või ahistamiseks. Eesti kehtivad karistusseadustiku sätted vastavad nendele nõuetele osaliselt. 2026. aasta mai seisuga oli täieliku siseriikliku rakendamise töö veel pooleli.

Eesti digitaalne riigivalitsemine ja privaatsus

Eesti ainulaadne positsioon digitaalse ühiskonnana loob nii võimalusi kui ka väljakutseid salvestamist ja privaatsust reguleerivale õigusele.

X-tee ja andmete läbipaistvus

Eesti X-tee andmevahetusplatvorm ühendab riiklikke andmebaase ja võimaldab sujuvaid digitaalseid teenuseid. Iga isikuandmetele X-tee kaudu tehtud päring logitakse ja on jälgitav. Kodanikud saavad logida sisse eesti.ee portaali ja näha täpselt, kes on nende andmetele juurde pääsenud, millal ja mis eesmärgil.

Kui ametnik pääseb kodaniku andmetele ligi ilma õiguspärase põhjuseta, saab kodanik esitada AKI-le kaebuse. Sellisel läbipaistvusel puudub enamikus teistes riikides otsene vaste ning see peegeldab Eesti pühendumust anda inimestele kontroll oma isikuandmete üle. Praktikas tähendab X-tee, et riigi teostatud salvestamist või andmetele juurdepääsu ei saa andmesubjekti eest kergesti varjata.

E-residentsus ja digitaalne identiteet

Eesti e-residentsuse programm võimaldab mitteresidentidel saada riigi väljastatud digitaalse identiteedi Eesti e-teenustele juurdepääsuks ja EL-is asuvate ettevõtete juhtimiseks. E-residentidele kohalduvad samad andmekaitseõigusaktid, mis füüsilistele residentidele, sealhulgas kõik salvestamist ja jälitustegevust reguleerivad õigusnormid. E-residendid, kes ajavad äri Eesti juriidiliste isikute kaudu, peavad selle äriga seotud salvestiste puhul järgima Eesti ja GDPR andmekaitsestandardeid.

Digitaalse identiteedi süsteem kasutab tugevat kaheastmelist autentimist PIN-koodidega ning kõik digiallkirjad omavad sama õiguslikku jõudu kui käsitsi antud allkirjad. Eesti digitaalne suhtlus tugineb usaldusväärsele identiteedi kontrollile, millel on tähtsus salvestiste tõendusliku kaalu jaoks kohtumenetlustes.

Salvestamine avalikes kohtades

Salvestamine avalikes kohtades on Eestis üldjuhul lubatud, kui järgitakse isikuandmete kaitse seaduse §11-s sätestatud teavitamisnõudeid.

Tänavafotograafia ja avalikud üritused

Fotografeerimine ja videosalvestamine avalikes kohtades on lubatud. Avalikustamiseks (avaldamine, ülekandmine või veebis jagamine) mõeldud salvestiste puhul peab salvestaja kas hankima nõusoleku või andma teate, mis võimaldab inimestel mõista, et neid salvestatakse, ja annab neile võimaluse sellele vastu olla. Avalikel üritustel (meeleavaldused, kontserdid, spordivõistlused, avalikud tseremooniad) teavitamiskohustust ei kohaldata, kuna avalikustamiseks salvestamist eeldatakse mõistlikult.

Ajakirjandus

Ajakirjanikel on Eestis uudiste kogumise tegevuse jaoks kaitse. Ajakirjandusvabadus on põhiseadusega kaitstud ning isikuandmete ajakirjanduslik töötlemine on hõlmatud GDPR artikli 85 ja Eesti isikuandmete kaitse seaduse erisätetega. Need erandid eeldavad, et töötlemine on vajalik eraelu puutumatuse õiguse ühildamiseks sõna ja teabevabadusega ning et see on proportsionaalne ja ajakirjanduslikel eesmärkidel vajalik.

Salvestiste kasutamine tõendina kohtus

Eesti kohtud võivad lubada salvestisi tõendina kriminaal ja tsiviilmenetluses, tingimusel et salvestised on saadud õiguspäraselt.

Tõendina lubatavuse standardid

Vestluses osaleja tehtud salvestised on üldjuhul tõendina lubatavad, kui:

• Salvestis on tehtud õiguspäraselt (rikkumata karistusseadustiku §156)
• Salvestis on menetluse seisukohalt asjakohane
• Salvestise autentsust on võimalik tuvastada

Ebaseadusliku jälitustegevuse või pealtkuulamise teel saadud salvestised ei ole üldjuhul tõendina lubatavad ning isikut, kes tegi ebaseadusliku salvestise, ähvardab võimalik kriminaalvastutus §156 alusel.

Digitaalsete tõendite autentimine

Arvestades Eesti arenenud digitaalset taristut, on kohtud harjunud digitaalsete tõenditega töötama. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette raamistiku digitaalsete tõendite, sealhulgas heli ja videosalvestiste kogumiseks, säilitamiseks ja esitamiseks. Eesti digiallkirja taristu tõttu on elektrooniliselt allkirjastatud või ajatembeldatud salvestistel eriti tugev tõenduslik kaal seoses salvestise aja ja terviklikkusega.

Digitaalseid tõendeid võib vaidlustada autentsuse, käsitsemisahela või terviklikkuse alusel. AKI X-tee juurdepääsulogid võivad ise olla tõendiks juhtudel, kus riigi andmetele juurdepääs on vaidlustatud.

EL-i tehisintellekti määrus ja süvavõltsingute sätted

EL-i tehisintellekti määrus (määrus (EL) 2024/1689), mis jõustus 1. augustil 2024, kohaldub Eestis vahetult, ilma siseriiklikku ülevõtmist vajamata. Mitmed selle sätted on salvestamisõiguse seisukohalt otseselt asjakohased.

Artikkel 50: Sünteetilise sisu avalikustamine

EL-i tehisintellekti määruse artikkel 50 jõustub 2. augustil 2026. See nõuab:

• Et sünteetilist heli, videot, teksti või kujutisi loovate tehisintellektisüsteemide pakkujad tagaksid, et väljundid on märgistatud masinloetavas vormingus ja tuvastatavad kui tehisintellekti loodud
• Et tehisintellekti kasutades sisu loovad või muutvad juurutajad avalikustaksid esimesel kokkupuutel selgelt, et sisu on tehisintellekti loodud või muudetud, kui see kujutab reaalseid isikuid

See tähendab, et iga salvestis, mida on tehisintellekti abil muudetud, sünteesitud või mille puhul on kloonitud isiku häält või välimust, tuleb avalikustada tehisintellekti loodud sisuna. Tehisintellekti abil loodud süvavõltsingu esitamine autentse tõendina kohtumenetluses raskendaks veelgi olemasolevaid tõendite lubatavuse probleeme.

Eesti tehisintellekti määruse järelevalvestruktuur

2026. aasta mai seisuga ei olnud Eesti ametlikult lõpetanud tehisintellekti määruse pädevate asutuste määramist ning EL-i tehisintellekti määruse jälgimissüsteem märkis määramise staatuse ebaselgeks. Artikli 113 punktis b sätestatud 2. augusti 2025 määramistähtaeg oli möödunud. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium olid koostanud kolmest asjakohasest asutusest koosneva esialgse nimekirja. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegutseb teadaolevalt ühe tehisintellektisüsteemide üldise turujärelevalveasutusena, samal ajal kui AKI säilitab järelevalvepädevuse tehisintellektipõhise töötlemise andmekaitse aspektide üle.

Kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide kohustused, mis pidid kohalduma alates 2. augustist 2026, on kavandatud edasi lükata iseseisvate süsteemide puhul 2. detsembrini 2027 ja sisseehitatud süsteemide puhul 2. augustini 2028, oodates ametlikku vastuvõtmist.

Eestis ei ole kehtestatud eraldi süvavõltsinguid käsitlevat siseriiklikku seadust. Tehisintellekti abil loodud salvestised, mis rikuvad isikuandmete kaitset, laimavad isikuid või mida kasutatakse pettuse toimepanemiseks, lahendatakse kehtiva isikuandmete kaitse seaduse, karistusseadustiku ja tsiviilvastutuse raamistiku alusel.

Piiriülene salvestamine

Euroopa Liidu sees

Eesti on täieõiguslik EL-i liikmesriik. GDPR tagab isikuandmete vaba liikumise EL-i liikmesriikide vahel ilma täiendavate ülekandenõueteta. Eestis õiguspäraselt tehtud salvestisi võib edastada teistesse EL-i liikmesriikidesse ilma täiendava loata, tingimusel et vastuvõtvas riigis toimuv töötlemine vastab samuti GDPR-ile.

Väljaspool Euroopa Liitu

Salvestiste edastamine väljapoole EL-i eeldab vastavust GDPR V peatükile. Lubatud on edastamine riikidesse, mille kohta on tehtud EL-i piisavusotsus (praegu muu hulgas Ühendkuningriik, Jaapan, Uus-Meremaa ja teised). Teistesse riikidesse edastamine eeldab asjakohaseid kaitsemeetmeid, näiteks standardseid lepingutingimusi, siduvaid kontsernisiseseid eeskirju või isiku selgesõnalist informeeritud nõusolekut.

E-residendid ja välisriigi ettevõtted, kes töötlevad Eesti residentide andmeid väljaspool EL-i, peavad rakendama V peatükis sätestatud edastusmehhanisme.

Karistuste kokkuvõte

Praktilised nõuanded salvestamiseks Eestis

Isiklikud salvestised: Te võite salvestada vestlusi, milles ise osalete, õiguspärastel eesmärkidel, näiteks oma õiguste kaitsmiseks või isikliku ülestähenduse tegemiseks. Dokumenteerige oma õiguslik alus. Vältige salvestiste tarbetut jagamist, sest levitamine toob kaasa rangemad GDPR kohustused.

Ettevõtetele: Kehtestage selged kõnede salvestamise, videovalve ja töötajate jälgimise korrad. Andke enne salvestamise algust kirjalik teade. Viige läbi andmekaitsealane mõjuhinnang kõrge riskiga jälgimissüsteemide puhul. Ärge kombineerige heli ja videovalvet töökohal ilma erandliku ja dokumenteeritud põhjenduseta. Säilitage salvestisi ainult nii kaua, kui see on vajalik.

Külastajatele ja e-residentidele: Eesti salvestamist reguleerivad õigusaktid kohalduvad kõigile Eesti jurisdiktsiooni all olevatele isikutele, olenemata kodakondsusest või residentsuse staatusest. E-residendid, kes ajavad äri Eesti juriidiliste isikute kaudu, peavad selle äriga seotud salvestiste puhul järgima Eesti andmekaitsestandardeid.

Avalik salvestamine: Kui salvestate avalikus kohas avaldamise eesmärgil, andke nähtav teade ja võimaldage inimestel sellele vastu olla. Avalike ürituste puhul teavitamist ei nõuta. Teil on põhiseaduslik õigus salvestada politseiametnikke nende ametiülesannete täitmisel avalikus ruumis.

Tehisintellekti tööriistadele ja sünteetilisele meediale: Iga tehisintellekti abil loodud salvestis, häälekloon või sünteetiline video, mis kujutab reaalset isikut, tuleb alates 2. augustist 2026 EL-i tehisintellekti määruse artikli 50 alusel avalikustada kui tehisintellekti loodud. Avalikustamata sünteetiliste salvestiste kasutamine kohtumenetluses toob kaasa tõendite lubatavuse riski ja võimaliku vastutuse kehtivate pettuse ja laimu sätete alusel.

Kokkuvõte

Eesti salvestamist reguleerivad õigusaktid peegeldavad riigi kahetist olemust: privaatsusteadlikku Euroopa demokraatiat ja maailma arenenumat digitaalset ühiskonda. Põhiseaduse §43-s sätestatud sõnumisaladuse õigus, mida tugevdavad karistusseadustik ja GDPR-i rakendav isikuandmete kaitse seadus, loob tugeva kaitse loata salvestamise ja jälitustegevuse vastu. AKI täitevpraktika, mis kulmineerus Apotheka 3 miljoni euro suuruse trahviga, näitab, et neid kaitsemeetmeid rakendatakse aktiivselt.

Raamistik toimib kahel tasandil: karistusseadustik, mis on suunatud kolmandate isikute pealtkuulamisele ja loob osaleja salvestuse puhul karistusõiguslikul tasandil de facto ühepoolse tulemuse, ning GDPR ja isikuandmete kaitse seadus, mis nõuavad, et igal isikuandmeid sisaldaval salvestisel oleks dokumenteeritud õiguslik alus, sõltumata sellest, kas see on karistusõiguse mõttes lubatud. Igaüks, kes Eestis salvestab, peab vastama mõlemale kihile.

Eesti läbipaistev digitaalse riigivalitsemise mudel, X-tee auditijälg ning eesootav EL-i tehisintellekti määruse artikli 50 avalikustamisnõue muudavad selle üheks põhjalikumalt reguleeritud salvestamiskeskkonnaks maailmas, hoolimata osaleja salvestuse suhtelisest lihtsusest karistusõiguse tasandil.