Eesti laimuõigus: tsiviil, kriminaal ja kaitseväited

Eestis on tavaline laim tsiviilasi, mitte kuritegu. 2002. aastal jõustunud karistusseadustik kaotas üldise laimu ja au teotamise kuriteokoosseisu, mistõttu on au kaitstud peamiselt võlaõigusseaduse §-de 1046 ja 1047 kaudu, kusjuures kriminaalõiguses on säilinud vaid mõned kitsad sätted ametnike, kohtute ja riigi kaitseks.

Kas laim on Eestis tsiviil, kriminaal või mõlemad?

Sisuliselt on see tsiviilõiguslik küsimus. Eesti on üks nendest Euroopa riikidest, mis on oma õigusest kõrvaldanud üldise kriminaalvastutuse laimu eest. 2001. aastal vastu võetud ja 1. septembril 2002 jõustunud karistusseadustik kaotas vanad üldised laimu ja au teotamise kuriteokoosseisud, mistõttu ei ole tavalise inimese kohta valeväite või kahjustava väite levitamine Eestis kuritegu. Au on selle asemel kaitstud tsiviilõiguse, peamiselt võlaõigusseaduse kaudu, mis käsitleb laimamist ja ebaõige teabe avaldamist õigusvastaste tegudena, mis toovad kaasa tsiviilvastutuse. Kehtima on jäänud vaid mõned kitsad kriminaalõiguslikud sätted, mis on suunatud konkreetsetele avalikele funktsioonidele ja isikutele, mitte eraisiku au kaitsele, mistõttu on Eesti laimu osas suures ulatuses dekriminaliseeritud jurisdiktsioon.

Kuidas toimib tsiviilõiguslik laim võlaõigusseaduse alusel?

Selle aluseks on kaks sätet. Võlaõigusseaduse §1046 sätestab, et isiku laimamine, sealhulgas alusetu hinnangu andmise, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise või eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise teel, on õigusvastane, kui seadusest ei tulene teisiti, ning nõuab rikkumise laadi, põhjuse, motiivi ja raskuse kaalumist taotletava eesmärgi suhtes. §1047 sätestab, et isikuõiguste rikkumine või isiku majandus või kutsetegevusse sekkumine ebaõige teabe avaldamise või mittetäieliku või eksitava avaldamise teel on õigusvastane. Avaldaja vastutab selle eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanud sel ajal teadma, et teave on ebaõige. Nõue rahuldatakse, kui avaldamine oli õigusvastane ja tekitas kahju.

Millised kriminaalõiguslikud laimu sätted on säilinud?

Eestis on säilinud vaid kitsad süüteokoosseisud. Karistusseadustiku §247 karistab rahvusvahelist puutumatust omava isiku või tema pereliikme laimamist või solvamist rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. §305 karistab kohtu, kohtuniku või rahvakohtuniku solvamist seoses õigusemõistmisega kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või arestiga. Samuti on olemas sätted, mis kaitsevad riiki ja selle ametlikke sümboleid. Ükski neist ei loo üldist süütegu eraisiku laimamise eest, mistõttu lahendatakse igapäevased au puudutavad vaidlused tsiviilkohtutes.

Pange tähele: Kuna tavaline laim ei ole kuritegu, ei saa laimatuna tundev isik paluda politseil süüdistust esitada; õiguskaitsevahend on tsiviilhagi võlaõigusseaduse alusel, mille kannatanu peab ise esitama.

Millised kaitseväited ja privileegid kohalduvad?

Peamised kaitseväited on tõesus, heausksus ja õigustatud huvi. §1047 alusel ei vastuta avaldaja, kui ta tõendab, et teave vastab tõele, või et ta ei teadnud ega pidanud teadma selle ebaõigsusest. Oluline on, et teabe avaldamine ei ole õigusvastane, isegi kui see on ebaõige, kui avaldajal või teabe saajal oli avaldamiseks õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis teavet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. See kaitseb hoolsat, heauskset ajakirjandust ja avaliku huviga seotud teemade kajastamist. §1046 nõuab samuti rikkumise kaalumist taotletava eesmärgi suhtes ning Eesti kohtud kohaldavad Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mille kohaselt peavad avaliku elu tegelased taluma laiemat kriitikat ja väärtushinnangud on kaitstud.

Millised õiguskaitsevahendid ja kahjuhüvitised on saadaval?

Tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid keskenduvad maine taastamisele. §1047 annab kannatanule õiguse nõuda, et kostja lükkaks ebaõige teabe ümber või avaldaks paranduse kostja kulul, kui teave osutub ebaõigeks. Kannatanu võib nõuda ka laimava sisu eemaldamist, esialgset õiguskaitset kordumise vastu ning kahjuhüvitist. Hüvitis katab peamiselt õigusvastasest avaldamisest tekkinud varalist (rahalist) kahju; mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamine on võimalik piiratumatel juhtudel. Summa suuruse hindab kohus faktide alusel, arvestades rikkumise raskust, mitte fikseeritud seadusliku ülempiiri alusel.

Milline on aegumistähtaeg?

Tsiviilõigusliku laimuhagi puhul kohaldub üldine õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel aegub selline nõue üldjuhul kolme aasta möödumisel ajast, mil kannatanu sai teada või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, kusjuures kehtib ka pikem objektiivne tähtaeg, mida arvestatakse õigusvastasest teost. Kuna õigus nõuda ümberlükkamist või parandust on seotud ebaõige teabe jätkuva olemasoluga, peaksid nõude esitajad tegutsema kiiresti, et säilitada nii korrigeerivad õiguskaitsevahendid kui ka rahaline nõue.

Kuidas käsitletakse internetis toimuvat laimu?

Veebipõhiseid avaldusi käsitletakse samade võlaõigusseaduse reeglite alusel, mistõttu võib laimav või ebaõige postitus sotsiaalmeedias, arvustuses või kommentaariumis olla õigusvastane ning tuua kaasa ümberlükkamise, eemaldamise ja kahjuhüvitise nõude. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, järgib vahendaja vastutus EL-i õigust (e-kaubanduse raamistik, mida nüüd täiendab digiteenuste õigusakt): majutusteenuse pakkuja ei vastuta üldjuhul kasutaja sisu eest, millest ta ei tea, kuid võib vastutada, kui ta ei eemalda ilmselgelt õigusvastast sisu pärast sellest teadasaamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu juhtumis Delfi AS vs. Eesti leiti, et Eesti uudisteportaali sai võtta vastutusele kasutajate ilmselgelt õigusvastaste kommentaaride eest, mida ta ei eemaldanud.

Pange tähele: Delfi AS vs. Eesti on tsiviilvastutust käsitlev, mitte kriminaalasi; see näitab, et platvormid võivad kanda tsiviilõiguslikke tagajärgi ilmselgelt õigusvastaste kommentaaride eest, kuid see ei muuda tavalist laimu Eestis uuesti kuriteoks.

Kuidas esitada laimuhagi Eestis?

Tee on peaaegu alati tsiviilõiguslik. Kannatanu esitab hagi maakohtule, mis on tsiviilasjades esimese astme kohus, tuginedes võlaõigusseaduse §-dele 1046 ja 1047, nõudes ümberlükkamist või parandust, sisu eemaldamist, esialgset õiguskaitset ja kahjuhüvitist. Hageja peab tõendama, et väide oli laimav või et avaldati ebaõiget teavet, mis tekitas kahju; kostja saab end kaitsta, tõendades tõesust, süü puudumist või õigustatud huvi, mida teostati nõuetekohase hoolsusega. Karistusseadustiku §-des 247 ja 305 sätestatud kitsad kriminaalõiguslikud sätted kohalduvad üksnes nende konkreetsetele subjektidele. See on üldine teave Eesti õiguse kohta, mitte õigusnõustamine konkreetse vaidluse kohta.